Küte ja jahutus, mis tugineb endiselt suurel määral fossiilkütustele, moodustab umbes poole ELi energiatarbimisest.

Sellest tulenevalt näeb Euroopa Komisjoni 2022. aasta mais käivitatud REPowerEU kava ette, et „Euroopa Liit peaks seadma eesmärgiks kahekordistada individuaalsete soojuspumpade praegust kasutuselevõtu määra“.

REPowerEU prognoosid näitavad, et 2026. aastaks paigaldatakse ELis ligikaudu 20 miljonit ja 2030. aastaks 60 miljonit soojuspumpa. Vastavalt sellele suureneb paigaldatud soojuspumpade arv ülemaailmsel tasandil 180 miljonilt 2020. aastal ligikaudu 600 miljonini 2030. aastal.

Soojuspumbad on mõnes ELi riigis (peamiselt Põhjamaades ja Prantsusmaal) juba saavutanud märkimisväärse turuosa, samas kui teised riigid, nagu Saksamaa ja Itaalia, pakuvad stiimuleid soojuspumpade kasutuse suurendamiseks.

Mitmes ELi algatuses, näiteks ELi kütte- ja jahutusstrateegias (COM/2016/051) ja hiljutises REPowerEU kavas rõhutatakse, et soojuspumbad on peamine lahendus kütmisest ja jahutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

Kvalifitseeritud tehnikute olemasolu on vajalik tingimus taastuvenergia tehnoloogiate, sealhulgas soojuspumpade kavandatud kasutuselevõtuks (REPowerEU).

Kütte ja ventilatsiooni ehk HVAC-sektorit iseloomustab vananev tööjõud ja naiste alaesindatus (NESTA; 2022). Noored töötajad (<35) moodustavad vaid väikese osa tööjõust (<6%). See tekitab vajaduse suurendada sektori atraktiivsust ja lõhkuda HVAC-töötajatega seotud soolisi stereotüüpe.

Haridusasutused on üsna aeglaselt suurendanud koolituse asjakohasust ja pakkumist sellisel määral, mida nõuab soojuspumpade kiire kasutuselevõtt. Valdkonnas tegutsejate arvates on duaalne kutseõpe, keskharidusel põhinev täiendusõpe ja töökohapõhine õpe kõige paremad viisid, kuidas uusi HVAC-tehnikuid õpetada (Construction Blueprint; 2018).

EHI (2022) andmetel on soojuspumpade paigaldajate kõige nõutumad tehnilised pädevused digiteerimine, hübridiseerimine, elektrifitseerimine, süsteemi optimeerimine ja gaasivõrgu dekarboniseerimine.